Lola on särav ja elav üheksa-aastane Hamburgi tüdruk, kes jumaldab Brasiilia muusikat. Päeval on ta tavaline koolitüdruk, aga öösel unenägudes muutub ta maailmakuulsaks lauljaks, kellel on tuhandeid fänne. Ainus, mis tema elust puudub, on parim sõber. Filmi režissöör on Franziska Buch.

Kui Vanessa näeb välja nagu seen ja temaga on piinlik kinno minna, siis tuleb minna metsa! Kas kärbseseen on ka kärbsele mürgine? Millised seened elavad sinu kodus? Teeme paberist seene ja seenest paberi! Toimetaja-režissöör Marit Ummelas.

Dokumentaalfilmis "Viimane häirekell oaasis" käsitleb režissöör Jessica Fu maailma ähvardavat veekriisi. Vesi on väidetavalt kõige hinnalisem maavara. Linnad saavad sellest energiat, põllumajandus ja tööstus sõltuvad sellest, elusolendid ei saa ilma veeta elada. Kõigest hoolimata on maailma veevarude kaitseks jahmatavalt vähe ära tehtud. Puhas joogivesi väheneb hirmuäratava kiirusega. Vastutustundetu majandamine ja seaduste eiramine on viinud arutu raiskamise ning vee reostamiseni, mis toob kaasa ootamatuid probleeme. Filmis otsitakse vastust küsimusele, mida teha mageveevarude päästmiseks, enne kui on liiga hilja. Teadlaste kõrval on keskne roll keskkonnaaktivist Erin Brockovich-Ellisel, kelle võitlus põhjavett reostava suurfirmaga andis omal ajal ainet mängufilmiks.

Legendaarne komöödiašõu, mille sketšide peaosas on igihaljas Ita Ever ja kaasa teevad ka Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Anne Paluver, Jaanus Orgulas, Helle-Reet Helenurm jpt. Autorid Priit Aimla ja Eero Spriit. Pildiline teostus Eero Spriit, Toomas Lepp, Peep Laansalu, Liina Pihlak, Jaanus Ling ja Reet Linna.

Filmi peategelaseks on Pirita poiss Priit Vesilind, kes kaheaastaselt oli sunnitud kodust lahkuma. Režissöör Peep Puks.

Tallinna Koolinoorte Huvikeskuse "Kullo" folklooriansambel "Piibar" esitab rahvuslikke laule, mänge ja pillilugusid. Režissöör Krista Juhvelt.

Uudishimulik dokumentaalfilm, mis uurib abiellumise põhjuseid, motivatsiooni ja tagajärgi läbi noorte inimeste silmade, kelle jah-sõna ütlemisest on möödas loetud kuud kuni paar aastat. Kas olete kunagi mõelnud, mis osadest koosneb sõna abielu – abi ja elu. Kas sellega on mõeldud, et vajame abi enda elu elamiseks, või on see juba iganenud mõtteviis? Millistel põhjustel täna noored abielluvad, kui näiliselt võiksid enamik oma eluga ise hakkama saada? Milles seisneb traditsioonilise abielu võlu ja vajadus inimestele, kes on alles oma täiskasvanu elu alguses. Uurimus läbi isikliku dilemma viib noore filmitegija abiellunud endise klassivenna ja vanade tuttavate juurde vastuseid otsima. Autor Anniken Haldna.

Endla Teatri näitleja Ago Anderson on erakordse mõttemaailmaga siiras inimene, keda ei kammitse eelarvamused ega keskpärasus. „Ma olen absoluutselt õnnelik,” ütleb Ago, „ma arvan, et see ongi elu mõte – rõõm.” Mehe teod ja filosoofia on tähelepanuväärsed, aga silmapaistev on ka tema välimus – pead ehivad õlgadeni inglilokid ning oma võimast keha oskab ta liigutada niisuguse plastilisusega, et pälvis selle eest koguni Helmi Tohvelmanni auhinna. 2009. aastal pärjati Ago pearolli eest lavastuses „Ballettmeister” Eesti teatri parimaks meesnäitlejaks. Praegu on tema aeg. Saates räägib Ago elust, rändamisest, adrenaliinist, armastusest ja muidugi teatrist. Autor ja režissöör Gerda Kordemets.

Fotomontaažfilm linnast ja inimestest.

Pühapäeva õhtupoolikul hakkame nüüd näitama teatrit praegustele ja kunagistele lastele! Fassi ja Tvoo elu on muutunud igavaks ning säratuks... kuni Fass mõtleb välja skangpoomimise ehk uute sõnade leiutamise ning nende järgi tegutsemise. Mängivad: Fass - Tõnu Oja, Tvoo - Villu Kangur, politseikonstaabel Vile - Andrus Vaarik, härra Pärapool - Guido Kangur, proua Pärapool - Anne Reemann, inspektor Näpits - Tiina Kukli, seersant Kraam - Rein Oja, proua Vile - Ene Järvis, politseikonstaabel Lobala - Marje Loorits. Noorsooteatri (Tallinna Linnateatri) etendus salvestati 10. veebruaril 1991. aastal. Autor Ken Campbell, tõlkija Kersti Põder, lavastaja Kaarel Kilvet, kunstnik Hardi Volmer. Režissöör Jaan Pihlak.

Väike pähkelpruun jänku ei jõua ära oodata, et saada sama suureks, tugevaks ja vapraks nagu ta isa. Peagi selgub, et ka väike on tore olla.

Saates räägib Andrus Vaarik oma elust ja arusaamadest. Südamel oli tal nii mõndagi, mida meiega jagada. Režissöör Norma Jõekalda.

Riho Undi ja Hardi Volmeri huumorit Anu Lambi, Peeter Oja, Andrus Vaariku ja Harry Kõrvitsa esituses. Režissöör Toivo Kõster.

August Strindbergi naturalistliku kurbmängu Noorsooteatri esituses lavastas Mati Unt. Mängivad Viire Valdma, Andrus Vaarik, Ivi Lepik.

Kord läksid Mulgimaa mehed Läänemaale kosja. Läänemaa neidudel olla aga omal armsamad olemas, ei jäänud siis naistel muud üle, kui kavalus appi võtta, et täbarast olukorrast pääseda. Nii mänginudki piigad koos oma kallimatega kosilastele vingerpussi, mis palju segadust sünnitanud. Eduard Vilde teose põhjal valminud telelavastuses mängivad "vigaseid pruute" Guido Kangur ja Andrus Vaarik, nende isa Heino Mandri, õiged peigmehed Paul Laasik ning Paul Poom, ärapõlatud peigmehed Aarne Üksküla ja Lembit Ulfsak. Režissöör-lavastaja Toomas Kirss, juhtoperaator Peep Laansalu, kunstnik Eugen Tamberg, helioperaator Halvi Sursu, toimetaja Hugo Ader.

Priit Aimla nalja ja nälja jant. Aimla ei ole kirjutanud ühtegi rida. Kogu tema loomingu paremik on olnud ridade vahel. Tänapäeva teerullide ajastul jääb üle ainult imetleda toonast nõelavat ristpistet, millest jämekoomikal aimugi pole. Satiirik suure S-uga. Nii arvab Jüri Aarma. Selgub poolik tõde sellest, kuidas valmib telesaade. Lisaks kogu tõde nälgimisest. Osalevad Marite Kallasma, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Villu Kangur jt. Režissöör Maire Radsin.

Andrus Vaariku nimi tutvustamist ei vaja. Mees, kes võib publiku saalis ühtviisi lihtsalt nii nutma kui ka naerma panna, on õnnelik nagu kits kapsas – palju mõnusat tehtud ja läbi elatud. Kunagi oleks ka hellebardiga vaikiva mehe roll ta rõõmsaks teinud, õnneks on tal praegu rohkemast rääkida. Andrus Vaarikut usutleb Margus Saar.