Inimõiguste kuu. Puhtaim klubi Iisraelis (Forever Pure, Iisraeli/Iiri/Norra/Inglise 2016) (1)

See film on metsik, uskumatu ja tempokas. Just nagu mõni tippkohtumine. Siin põimub keeruline Lähis-Ida ajalugu tänapäevase paremäärmusluse, äri, spordi ja poliitikaga. Isepäine, kõrgelennuline (aga pigem üsna jalgpallikauge) vene-juudi oligarh Arkadi Gaidamak soovis saada Jeruusalemma linnapeaks ning ostis selle jaoks eduka jalgpalliklubi, kuuekordse maa meistri ja seitsmekordse karikavõitja, FC Beitar Jerusalema.

Klubil on tihedad seosed Likudi partei ja selle liidri Benjamin Netanyahuga, ning see on senini ainus Iisraeli kõrgliiga meeskond, kes pole mitte kunagi oma võistkonda võtnud araabia päritolu jalgpallurit. Beitari kurikuulsad paremäärmuslikud ultrad rühmitusest La Familia kannavad tihti mängudel plakatit hüüdlausega “Me oleme igavesti puhtad” ning skandeerivad suure mõnuga laule sõnadega “Surm araablastele” või “Muhammed on homoseksuaal”. Võib vaid aimata, millise kaose tekitab klubiomanik Arkadi, kui ta säärast õhkkonda rikastab kahe tšetšeeni moslemist jalgpalluri toomisega “tõupuhta” FC Beitari rivistusse. Ametliku põhjendusena “Iisraeli-Tšetšeenia sõprussuhete tihendamine” (?!), mille võib maakeeli tõlkida ilmselt ka kui libesti Ramzan Kadõrovi klanniga äri ajamiseks.
Film, mis võiks olla ju lihtsalt ühe jalgpalliklubi kuiv hooaja kroonika, kasvab aga ootamatult suureks ja emotsionaalseks – see näitab ausa peeglina nii Iisraeli ühiskonnas vohavat rassismi, aga ka seda, et jalgpall on midagi palju rohkemat kui lihtsalt 22 inimese vaheline lõbus sportmäng.
Kaarel Kuurmaa


Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud