Kinoklassika Viimane tango Pariisis (Last Tango in Paris, Prantsuse/Itaalia 1972)

Filmikunsti kullafondi kuuluv draama kirest, kannatusest, domineerimisest ja afektiivsest puhastumisest. Noorukest Jeanne’i (Maria Schneider), kes otsib uut korterit ja ameeriklast Pauli (Marlon Brando), kes on masenduses pärast oma naise enesetappu, tõmbab teineteise poole. Naine allub mehe intensiivsusele ja tungidele, kogedes selles omamoodi vabastavust, kõledast korterist saab nende privaatne ning anonüümne tsoon, kus kehtivad üksnes iha reeglid - nõnda, afektiivselt traumat ületades vabaneb painest ka mees.

Linastumise järel (1972) sai filmist oma vastuolulisuse tõttu kirgi küttev skandaalne teos, mille näitamine keelati mitmes riigis ja mis viis režissööri ka kohtu ette. Samas pälvisid nii Bertolucci kui ka Marlon Brando Oscari nominatsiooni. Meenutuseks: mõlemad on omal alal legendid ja vastuolulised isiksused. Bertolucci pälvis viimaks 1987. aastal filmiga „Viimane keiser“ üheksa Oscarit. Marlon Brando oli aga üks meie aja karismaatilisemaid näitlejaid, kellest sai ikoon juba 1951. aastal pärast Elia Kazani filmi „Tramm nimega Iha“. Bertolucci näitab oma filmis puhast seksuaalsust muuhulgas kui (traumast) päästvat võimalust - siit ka toonased skandaalid. Režissööri ja näitlejate vaieldamatu meisterlikkus teevad sellest filmist klassika. Tänases kontekstis on aga lisandunud teinegi kiht. Mis tähendus puhastumisel enam üldse on?

R: Bernardo Bertolucci. O: Marlon Brando, Maria Schneider, Maria Michi jt. Draama.

Filmil puuduvad ETV2 veebilehel otse- ja järelvaatamise õigused.


Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud