LASTEEKRAAN

otse

telekava

Saated A-Ü

Granaatõunte värv

1969 Sayat Nova (Venemaa, Armeenia) 13.09

Rež: Sergei Paradžanov, os: Sofiko Tšiaureli, Melkon Aleksamjan. Gruusias armeenlaste peres sündinud ja peamiselt Ukrainas filme vändanud Sergei Paradžanov ("Unustatud esivanemate varjud", "Ašik-kerib") on kindlasti üks 20. sajandi filmikunsti suurkujusid, kelle teosed mõjusid kui poeesia ning olid oma ajast ees. Paradžanov, kes sattus oma vastuolulise eraelu tõttu kiiresti vastuollu nõukogude võimudega, mõjutas oma sümbolistliku ja kujunditerohke loominguga mitte ainult Nõukogude Liidu kineaste nagu Andrei Tarkovski, vaid oli eeskujuks ka Pier Paolo Pasolinile, Michelangelo Antonionile ning Jean Luc-Godard'ile, kes nimetas Paradžanovit filmikunsti templi peremeheks. Sümbolistlik ja poeetiline "Granaatõuna värv" toob vaatajani 18. sajandi Armeenia poeedi, rahva hulgas Sajat Nova ("Laulu Kuningas") nime all tuntud rändlauliku Aruthin Sajadani eluloo. Film on värviküllane mosaiik poeedi lapsepõlvemaailmast, tema armumisest, kloostrielust ja surmast, mis on kantud läbi Sajat Nova luule kujundite, värvide ning sümboolika. Filmi võtted toimusid peamiselt Lori maakonnas, Ardvi küla Johannese kirikus. Nõukogude Liidu tsensuuri nõudmisel pidi Paradžanov pärast filmi valmimist selle ümber monteerima ja asendama pealkirja "Sajat Nova". Üleliidulise kinolevi jaoks monteeris teose taas ümber Sergei Jutkevitš ja see tuli 143. koopial ekraanidele 1973. aastal, mil seda vaatas üle miljoni inimesi. Seejärel Paradžanov arreteeriti ja tal tuli pikki aastaid veeta vanglates, enne kui ta prantsuse kirjanik Louis Aragoni eestkostel sealt vabanes. Oma järgmise filmi "Surami kindluse legend" tegi Paradžanov alles 1985. aastal, mis pälvis suure edu rahvusvahelisel areenil.

  • Saate info
  • Saate lõigud
  • Vaata järele
  • Tegijad
  • Sarnased saated

Konto muutmine õnnestus