Kinoklassika Jalgrattavargad (Ladri di biciclette, Itaalia 1948)

Filminäitlejat ja -lavastajat Vittorio De Sicat (1902–1974) saab pidada Federico Fellini ning Michelangelo Antonioni kõrval üheks Itaalia olulisemaks režissööriks. Pärast tema läbilöögifilmi „Saapapuhastaja” (1946), mis pälvis tähelepanu ka USA-s, tuli De Sica välja liigutava draamaga „Jalgrattavargad” (1948), mida peetakse tänini neorealismi mõjukamaks teoseks ja üheks filmiajaloo säravamaks kroonijuveeliks.

„Jalgrattavargad” on filmitud reaalses sõjajärgses Rooma töölisklassi piirkonnas ja jutustab liigutava loo vaesest mehest Antoniost (Lamberto Maggiorani), kel õnnestub leida pärast pikki ponnistusi töö plakatite üleskleepijana.

Antonio peab töö tegemiseks pantima jalgratta, millest saab tema asendamatu abivahend. Õnnetuseks varastatakse ratas kohe esimesel tööpäeval ja mees asub koos oma poja Brunoga (Enzo Staiola) seda palavikuliselt mööda Roomat taga otsima. Leidnud lõpuks oletatava varga, saab aga Antonio aru, et too on täpselt samasugune kehvik kui temagi. Viimases hädas otsustab ka Antonio ise rattavarguse kasuks, et hommikuks tööle jõuda… 1949. aastal parima võõrkeelse filmi au-Oscari pälvinud „Jalgrattavargad” pole mitte ainult tähtis neorealismi stiili esindaja vaid pakub meile filmiajaloo üht südamlikumat isa-poja suhet, mis on täis emotsionaalseid tõuse ja mõõnu, vastastikust vihkamist ning armastust. Filmitud suuresti mitteprofessionaalsete näitlejatega ja täielikult enda kogutud raha eest, on De Sica film hea näide sellest, et ajatu linateose tegemiseks ei pea kasutama tuntud filmistaare. De Sica oli pärast „Saapapuhastajate” edu USA-s saanud pakkumise „Jalgrattavaraste” tegemiseks kuulsalt Hollywoodi produtsendilt David O. Selznickilt, kes lubas filmi finantseerida ja kutsuda peaossa Cary Granti. De Sica keeldus pakkumisest ja edasine, nagu me teame, on juba ajalugu.

R: Vittorio De Sica. O: Lamberto Maggiorani, Enzo Staiola, Lianella Carell.


Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.