Animafilm Jaanimardikate haud (Hotaru no haka, Jaapani 1988)

Rež: Isao Takahata. Kuulsa jaapani animestuudio Ghibli ühe rajaja Isao Takahata teost “Jaanimardikate haud” peetakse teenitult kõige paremaks näiteks Jaapani animatsioonist, mis räägib sõjakoledustest läbi orvuks jäänud noormehe ja tema väikese õe silme läbi.“Ma surin 21. septembril 1945. aastal…” Nende traagiliste sõnadega algab filmiajaloo üks emotsionaalsemaid sõjaainelisi linateoseid, mis kirjeldab erapooletult ja kedagi otseselt süüdistamata jaapani rahva kannatuste rada Teise maailmasõja ajal.

Setsuko ja Seita on õde ning vend, kes kaotavad ameeriklaste õhurünnaku tagajärjel Kobe linnale oma ema ja peavad nüüd ise eluga hakkama saama. Lapsed lähevad elama oma tädi juurde, kes suhtub sugulastesse suure põlgusega. Poiss koos õega otsustab elama minna mahajäetud pommivarjendisse. Varsti aga lõpeb neil nii raha kui ka söök ja õde jääb pöördumatult haigeks. Animafilmi kohta on Isao Takahata suutnud luua kardinaalselt erinevama pildi Läänes levinud mainstream-animatsioonist, mis on tavapäraselt orienteeritud lastele. Takahata enda sõnul pakkus talle antud teemakäsitlus animatsiooni vormis rohkem vabadust kui seda oleks pakkunud mängufilm, olles sedasi emotsionaalsem ja kunstipärasem. Filmi mõju oli jaapanlaste jaoks niivõrd suur, et 20 aastat pärast selle valmimist otsustati Akiyuki Nosaka romaanil põhinev “Jaanimardikate haud” ekraniseerida ka mängufilmina, mis jäi siiski oma mõjususelt originaalile silmnähtavalt alla.


Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud